Iga aasta 1. aprillil indekseeritakse riigi eelarvest makstavaid pensione vastavalt möödunud aastal aset leidnud sotsiaalmaksu laekumise kasvule (80% indeksist) ja inflatsioonile (20% indeksist). Kuna eelmine aasta tähistas veel kiire palgakasvu aastat, siis sarnaselt aasta varasemega on ka sel korral pensionäril oodata kena „palgatõusu“ – keskmine pension tõuseb 700 euro pealt 774 euroni.
Selle aasta esimesel kuul jätkasid arenenud riikide aktsiaturud mullu oktoobris alanud tõusutrendis. USA 500 suurima ettevõtte väärtust kajastav S&P 500 indeks kerkis jaanuaris 1,6% ja Euroopa suurettevõtteid järgiva Euro Stoxx 50 indeksi väärtus 2,9%. Arenevate riikide aktsiaturgude väärtus samas kahanes: MSCI Emerging Marketsi aktsiaindeksi väärtus langes 4,7%. Selle taga oli suuresti Hiina aktsiaturgude rohkem kui 10% alanemine.
Koos 2024. aasta algusega avaneb inimestel võimalus esitada avaldus oma isiklikule pensionikontole raha kogumiseks senise 2%(enda brutopalgast)+4%(riigilt sotsiaalmaksu arvelt) skeemi asemel ka 4+4 või 6+4 skeemi alusel. Suuremad pensionimaksed ise hakkavad liikuma avalduse esitamisele järgnevast aastast, st 2025. aastast. Kas, miks ja kes peaks oma II samba makseid suurendama?
I samba ehk riikliku vanaduspensioniiga hakkas alates 2017. aastast 3 kuu kaupa aastas tõusma ja jõuab 2026. aastal 65 aastani. 2024. aastal on vanaduspensionieaks 64,5 aastat. Eestis on ca 305 tuhat vanaduspensionäri, neist 28 tuhat on läinud pensionile ennetähtaegselt. Ennetähtaegse pensionile minemise õigus tekib 5 aastat enne vanaduspensioniiga, reeglina toob varem pensionile minemine kaasa väiksema pensioni, kuid mitte alati.
Kui Mark Twain üle saja aasta tagasi «Kirjades maa pealt» pidas õigeks lasta inglil kirjutada: «Nende (inimeste) peas valitseb kohutav segadus mida nad ise uhkustades oma mõistuseks nimetavad – mistahes õigest faktist teevad nad ilmtingimata vale järelduse» ei mõelnud ta Eesti poliitikute peale. Kuid nagu elutark piibli Koguja juba aastatuhandeid tagasi tähele pani, ei ole midagi uut päikese all.
Ameerika Ühendriikide keskpank FED alustas intressimäärade tõstmist 2022. märtsis ja 2023. aasta augusti lõpuks oli ta kergitanud lühiajalist intressimäära 11 korral tasemeni 5,25%. Kuigi viimase 12 kuu inflatsioonitempo oli augusti lõpuks aeglustunud 3,7%-ni, on see endiselt kiirem kui keskpanga poolt seotud eesmärk, mis on 2%. Ei ole välistatud, et FED tõstab intressimäärasid tänavu veel vähemalt ühel korral. USA valitsuse kümneaastaste võlakirjade intressimäär oli augusti lõpus 4,11%. Seega võib tõdeda, et USA-s on üle väga pika aja reaalintressimäärad taas positiivsed.
Järgnev arvamuslugu on "Eesti majanduses miski ei klapi" järg.
Ainult tagasivaate peeglit kasutades muutub edasisõitmine järjest riskantsemaks
Kui veel möödunud sajandi lõpus võis mõelda, et ajalugu on lõppenud ja areng lähebki sellest punktist edasi lineaarse loogika järgi, siis nüüd on selge, et meie lähitulevik ja isegi ka olevik kipuvad kujunema mõnevõrra teistsuguses maailmas ja teistsuguseks, kui seda olid äsja möödunud aastad. Eriti aga meil, siin Eestis.
Praeguse põlvkonna aktsiainvestorid on vaieldamatult väga optimistlik seltskond, kes näeb maksimaalse riski võtmises ainult võimalust rohkem teenida. Kui majanduskeskkond on keeruline ja keskpangad alandavad intressimäära, siis peavad nad seda kasulikuks, kuna madalad intressimäärad tõstavad varade hinda sellest hoolimata, mis seisus on majanduskeskkond. Kui majanduskeskkond on kuum ja inflatsioon vohab ning keskpangad tõstavad intressimäärasid, siis tõusevad aktsiaturud samuti. Põhjus on selles, et loodetakse, et lõputult ei saa intressimäärad ju tõusta ja varsti on need taas langustrendis.
LHV pensionifond L on silma paistnud väga stabiilsete pikaajaliste tulemustega. Aastate lõikes on fond positiivse tootluse saavutanud juba 11 aastat järjest ning seda vaatamata pidevale turbulentsile finantsturgudel. Pensionifond L on ilma suuremate langusteta suutnud üle elada mitmed negatiivsed sündmused nagu 2022. aastal alanud Ukraina sõda, 2020. aastal alanud COVID pandeemia, 2018. aasta USA keskpanga intressitõusud ja Hiina-USA kaubandussõja kui ka 2015-16. aasta finantsturgude languse, mida iseloomustas Hiina börsi suur langus, Kreeka võlakriis ning Brexit.
Kemplemine USA võlakoormuse uue kõrgema limiidi üle hoidis aktsiaturge peaaegu kõikjal maailmas pinge all. USA suurimaid ettevõtteid koondav indeks S&P 500 tõusis maikuus küll 0,2%, kuid ainult tänu sellele, et üksikute tehnoloogiasektori aktsiate väärtuse kasv kattis ära ülejäänud ettevõtete väärtuse kahanemise.
Suurem osa inimesi peab end keskmisest paremaks. See on lihtsalt inimloomusesse sisse kodeeritud, et omistame endale rohkem häid ja vähem halvemaid omadusi isegi siis, kui see tõsi ei ole. Seetõttu saamegi lugeda küsitlustest, kus ligikaudu 80 protsenti vastanutest peab end keskmisest paremaks autojuhiks või kus oma välimust hinnatakse tegelikkusest ülespoole.
Kui vaadata tagasi teise pensionisamba 20-aastasele elukäigule, hakkavad silma eelkõige vaidlused võimalike finants- ja demograafiliste suundumuste üle. Kuigi tagantjärele tarkuse kohta öeldakse irooniliselt, et see olevat täppisteadus, ei ole elu tavaliselt nii lihtne. Ka tagantjärele on võimalik eksida ja kuidas veel!