LHV
2022. aasta kolmas kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada LHV Kasvukonto portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.
Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. Kolmandas kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 135 eurot ja tänase seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 3978 eurot.
Teise kvartali tulemusi saad vaadata siin.
Kui üldiselt alustasid aktsiaturud kolmandat kvartalit vägagi positiivselt, olles augusti keskpaigaks kallinenud S&P 500 näitel pooleteise kuuga pea 13% võrra, siis kvartali teine pool möödus risti vastupidi ning septembrikuu viimaste päevade järsk langus tõi indeksile kvartali kokkuvõttes 4%lise miinuse. Kuna kõikide Kasvukonto fondide osakud kauplevad eurodes ja neist paljude puhul on baasvaluutaks dollar, said investorid kolmandas kvartalis märkimisväärset kasu ka dollari tugevnemisest euro suhtes.
Positiivne on ka see, et karuturust hoolimata ületab Kasvukonto eksperimendis osalejate keskmine portfelli väärtus jätkuvalt enda investeeritud rahasummat. Selle eelduseks on olnud pikk turuloleku aeg – eksperimendis osalejad alustasid investeerimist juba enam kui kaks aastat tagasi. Kuid vähem tähtis ei ole ka regulaarne igakuine investeerimine, mis on võimaldanud langusperioodidel sama summa eest osta rohkem osakuid.
Osalejate portfellide väärtuste liikumine kolmandas kvartalis on välja toodud alloleval graafikul.
Kristi Saare
Kristi portfell koosneb 60% ulatuses USA suurettevõtetest (SXR8), 30% ulatuses dividendimaksjatest (ISPA) ja 10% ulatuses e-spordist (ESP0). 2022. aasta kolmandas kvartalis aitas investoril portfelli väärtuse poolest esikoha saavutada dollarit baasvaluutana kasutav SXR8 ning tänu soodsale valuutakursi muutusele saavutas fond kolmandas kvartalis ligi 3% tootluse. See ületab oluliselt USAs noteeritud ja dollarites kauplevat SPY tootlust, millele valuutakursi muutuse mõju ei kohaldu. Teistest fondidest pidi ESP0 kvartali jooksul leppima -5%lise kahanemisega ning ISPA loovutas 3%. Dividendimaksjate kaotust kompenseerib mõnevõrra aga selle väljamaksemäär, mis jooksva 12 kuu arvestuses küündib 4,7%ni.
Märten Kress
Märteni portfell koosneb 60% ulatuses maailma ettevõtetest (VWRL) ning ülejäänud osa moodustavad USA väiksed ettevõtted (XRS2). Kahe fondi tootlusmääraks kujunes kolmandas kvartalis vastavalt 0% ja 6%.
Jaak Roosaare
Jaak valis oma portfelli ühe laiapõhjalise fondi - maailma ettevõtted (VWRL). Kolmanda kvartali lõpuks ulatus portfelli koguväärtus 4160 euroni, mis tähistab 6% tootlust võrreldes enda investeeritud 3978 euroga. Fondiosakuid on Jaagule enam kui kahe aastaga kogunenud 44 ning selle ajaga on investor ainuüksi dividendidelt teeninud 117 eurot.
Marko Oolo
Investeerimisklubi asutaja Marko Oolo investeeris USA 100 suurimat tehnoloogiaettevõtet (EXXT) koondavasse fondi, mille 4%line tõus kvartali jooksul positsioneeris investori kokkuvõttes teisele kohale. Ka EXXT puhul ilmeb USA dollari tugevnemise märkimisväärne mõju, sest fondi NAVi arvutatakse dollarites; ilma valuutakursi mõjuta kujunes fondi tootluseks aga -3%.
Suurima panuse indeksi langusele kvartali jooksul andsid Okta, Match Group ja Zoom Video Communications, kukkudes vastavalt 44%, 39%% ja 38%%. Nasdaq 100 indeksit on mõnevõrra vee peal hoidnud aga Netflix ja Tesla, mis kvartali jooksul tõusid vastavalt 19% ja 15%. Aasta algusest alates mõõdetuna on kolmanda kvartali lõpu seisuga indeksi 100 positsioonist plussis vaid 7 aktsiat.
Taavi Pertman
Taavi investeerib 80% maailma ettevõtetesse (VWRL), 10% veekäitlusesse (IH2O), 5% automatiseerimisse (RBOT) ja 5% küberturvalisusesse (ISPY). Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Taavi portfelli väärtus kasvanud võrreldes teise kvartaliga 394 euro võrra 4120 euroni, ehkki enda investeeritud raha arvestamata jäi kasv nullilähedaseks. Kolmandas kvartalis avaldas portfelli väärtuse muutusele suurimat mõju VWRL, kuid oma panuse andis ka küberturvalisuse fondiosaku 5%line kallinemine. Veekäitlusesse investeerivad ettevõtted pidid leppima nulltootlusega ning fondi väikese osakaalu tõttu portfellis marginaalselt mõjutas portfelli muutust ka automatiseerimise ettevõtteid koondava RBOT-i 2%line tõus.
Rahapuu blogi (Tauri Alas)
Rahapuu blogi pidava Tauri Alase valikuteks olid maailma ettevõtted 75% (VWRL), USA tehnoloogiaettevõtted 21% (EXXT), Bitcoin 2% (COINXBE) ja Venemaa ettevõtted 2% (DBXV) ulatuses. Kuna kõikide Venemaa väärtpaberitega kauplemine on alates 2022. aasta märtsi algusest peatatud, ei ole alates sellest ajast ka Tauri portfelli uusi DBXV fondiosakuid soetatud, ehkki olemasolevad osakud on viimase sulgemishinna järgi portfellis siiski alles. DBXV fondiosakute ostuks mõeldud 2% on alates märtsi algusest jaotatud proportsionaalselt ülejäänud valikute vahel. Kokkuvõttes lõpetas Tauri 2022. aasta III kvartali 4097 euroga, mida on 470 eurot rohkem kui teises kvartalis.
Rahakratt
Rahakratt investeerib Aasia arenevate turgude (AASI) ja puhta energia tootjatesse (INRG) kummassegi 30% ning ülejäänu jaguneb võrdselt tervishoiuinnovaatorite (HEAL) ning tehnoloogiaettevõtete (EXXT) vahel. Valitud fondide tootlused kujunesid kolmandas kvartalis üsnagi erisuguseks: kuid Aasia ettevõtted odavnesid 5% võrra, siis roheenergia ettevõtted kallinesid koguni 12% võrra. Tasakaalustavat mõju avaldasid tervishoiuinnovaatorid, mille fondiosaku hind jäi kvartali kokkuvõttes samale tasemele.
Jekaterina Tint
3948 euro suuruse portfelliga kolmanda kvartali lõpetanud Jekaterina investeerib maailma ettevõtetesse 65% (VWRL), Aasiasse 25% (AASI) ja automatiseerimisse 10% (RBOT) ulatuses. Investori portfelli kogutootlus vähenes kolmandas kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga 2%lt 1%ni, millele suurimat mõju avaldas Aasia piirkonna ettevõtete odavnemine 5% võrra.
Investor Toomas
Kvartaliga esikohalt viimasele langenud Äripäeva väljamõeldud tegelase Investor Toomas investeerib 100% ulatuses Hiina ettevõtteid koondavasse fondi XCHA, mis kolmandas kvartalis pidi vastu võtma 12%lise languse. Kõige negatiivsem oli Hiina aktsiaturule kolmanda kvartali teine pool, mida osaliselt süvendas USA investeerimispanga Goldman Sachsi poolt madalamaks revideeritud Hiina majanduskasvu prognoos 2023. aastaks. Ühtlasi on kahandatud ka Hiina ettevõtete järgmise aasta kasumiootusi, 14%lt 9%ni.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
