LHV Pensionifond XS
Sobib kui
- sul on pensionini aega vähem kui 3 aastat,
- oled madala riskitaluvusega,
- sinu eesmärgiks kogutud raha säilitamine ja kaotuse vältimine.
Kaotusi vältiv XS
- Fondi XS vara investeeritakse vähemalt 80% ulatuses investeerimisjärgu krediidireitinguga võlakirjadesse, reguleeritud turul kaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, peamiselt eelnimetatud varadesse investeerivate teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse.
- Pensioniks kogutav raha püsib fondis XS stabiilsena. Investeerimisel järgime reitingupiiranguid, mis tulenevad konservatiivsele pensionifondile õigusaktidest.
- Fondi pikaajaliselt eelistatuim varaklass on väikse riskiga võlainstrumendid.
Romet Enok
LHV fondijuht
„Võlakirjade hinnaliikumised hakkavad rahunema koos ootusega, et inflatsioonirisk on saadud kontrolli alla. Sellises keskkonnas pakuvad võlakirjad taas tootlust.“
Suurimad investeeringud
Andmed on toodud 31.03.2024 seisuga
Suurimad investeeringud | |
---|---|
Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,51% |
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 6,68% |
German Treasury Bill 16/10/2024 | 5,71% |
France Treasury Bill 30/10/2024 | 5,70% |
ZKB Gold ETF | 5,62% |
ALTUMG 1.3% 07/03/25 | 4,43% |
German Treasury Bill 1% 15/08/2024 | 4,14% |
German Treasury Bill 19/06/24 | 4,13% |
Bank Gospodarstwa Krajow 1.375% 01/06/25 | 4,08% |
Kojamo 0.875% 28/05/2029 | 3,38% |
Suurimad Eesti investeeringud
Suurimad Eesti investeeringud | |
---|---|
Luminor 7.75% 08/06/2027 | 7,51% |
Riigi Kinnisvara 1.61% 09/06/27 | 6,68% |
Coop Pank 5.0% 10/03/2032 | 2,69% |
Varaklassid
Fondi info
Fondi info | |
---|---|
Fondi maht (seisuga 30.04.2024) | 12 152 622,32 € |
Fondivalitseja | LHV Varahaldus |
Omaosalus fondis | 40 000 osakut |
Depootasu määr | 0.0451% (maksab LHV) |
Depositoorium | AS SEB Pank |
Sisenemistasu: 0%
Väljumistasu: 0%
Valitsemistasu: 0,5040%
Edukustasu: puudub
Jooksvad tasud (sh valitsemistasu): 0,57%
Jooksvad tasud on esitatud viimase kalendriaasta, s.o 2023. a, kulude põhjal. Jooksvate tasude suurus võib aastati varieeruda.
Märts 2024: Kuld on andnud fondi tootlusse märgatava panuse
Romet Enok, fondijuht
Märts oli väga tugev kuu kullaturul, kus selle väärismetalli hind kerkis eurodes mõõdetuna üle 8%. Soetasime fondi kulda 2022. aasta jaanuaris. Järgnenud veidi rohkem kui kahe aastaga on kulla hind kerkinud 20%, andes märgatava panuse fondi tulemisse.
Kuigi fondi kandev varaklass on eurodes väljastatud ja kõrge reitinguga võlakirjad, otsime atraktiivseid võimalusi pidevalt mujaltki, nii ka lõppenud esimeses kvartalis. Ajal, mil Euroopa võlakirjaturg tervikuna jäi miinuspoolele, aitasid fondil raha teenida sellised investeeringud nagu juba nimetatud kuld ning Luminori panga ja Soome üürikorterite ettevõtte Kojamo võlakirjade hinnatõus.
Veebruar 2024: fondi portfell on trotsinud võlakirjaturgude langust
Romet Enok, fondijuht
Euroopa võlakirjaturgude kõik peamised segmendid jäid veebruaris miinuspoolele. Nii ettevõtete kui ka valitsuste väärtpaberid odavnesid keskmiselt ligikaudu 1% jagu, ent meie portfelli väärtpaberid suutsid näidata väikest kasvu. Sama on seis aasta kahe esimese kuu kokkuvõttes: turud olid veidi rohkem kui 1% ulatuses miinuses ja meie fond kergelt plussis.
Huvitaval kombel on meie tootlusse andnud suurima panuse väikse riskiga väärtpaberid, näiteks Luminori panga rahvusvahelised võlakirjad ja Soomes üürikorterite äri ajava Kojamo väärtpaberid. Lisaks on tugeva tulemuse teinud füüsiline kuld, mis on portfelli põhiline võlakirjaturuväline investeering. Kulla hinnatõus on pärast kuu lõppu jätkunud ja isegi kiirenenud.
Jaanuar 2024: eelistame pikaajaliste võlakirjade riski vähendada
Romet Enok, fondijuht
Müüsime fondi ühe suurima investeeringu ehk Eesti riigi pikaajalised võlakirjad. Olime need soetanud 2022. aasta oktoobris otse riigivõlakirjade oksjonilt. Vahepealse ligikaudu 15 kuu jooksul olid võlakirjad kallinenud veidi rohkem kui 5% võrra ja tõid sama palju ka intressitulu. Kokku fondile teenitud seega natuke üle 10% tootlust ületab selgelt enamiku teiste võlakirjade samal ajavahemikul pakutud tulemit.
Pikaajaliste võlakirjade hind on paari viimase kuu jooksul järsult tõusnud. Selles olukorras eelistame taas riske vähendada ja suurendada pigem lühemaajaliste võlakirjade osakaalu.
Euroopa võlakirjaturud jäid jaanuaris väheke miinuspoolele, samas kui fondi tulemus oli kergelt plussis.
Keerulises keskkonnas tasub hajutada riske
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
Märtsikuus jätkus aktsiahindade tõus. USA suurettevõtete väärtust kajastav S&P 500 indeks tõusis 3,1% ja Stoxx50, mis järgib Euroopa suurimate ettevõtete väärtust, kerkis 4,3%. Turud ootavad, et nii USA kui ka Euroopa keskpank alandavad tänavu intressimäärasid, küsimus on vaid selles, millal ja kui palju.